Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte.
Naine soovib paljut ühelt mehelt, mees vaid üht paljudelt.
Ajakirjanikud tunnevad rõõmu ühest patusest, kes saatis oma elukaaslase teise ilma, ja neil pole sooja ega külma 999 abielupaarist, kes elavad õnnelikult.
Naise jõud ei seisne mitte selles, mida ta räägib, vaid sellest, mitu korda ta seda räägib.
Kuni me ei näe enda loomust, ei saa me astuda samme, et saada selleks, et kes me peaksime olema.
Inimestes pole naeruväärne mitte niivõrd need omadused, mis meil on, vaid need, mida nad taotlevad.
Läbikukkumine on ka võimalus. Kui sa pole iialgi läbi kukkunud, siis pole su ettevõtmised olnud piisavalt uuendusmeelsed.
Aja kohta ei tea keegi mitte midagi.
Kui tahumatu ka poleks meelitus, vähemalt pool sellest näib kindlasti tõena.
Sõber ütleb, mis on minus head. Vaenlane märgib ära puudused.
Ei saa olla see, kes sa pole. Sa võid esineda kellegi teisena, kuid sa ei saa olla see, kes sa ei ole.
